Juba rohkem kui poolteist kuud oleme elanud ärevas teadmises, et meid ootavad ilmselt ees suured muudatused. Kord saame teada, et meid suletakse, siis, et liidetakse Lümandaga, siis jälle, et midagi ei muutu.
Praeguseks teame, et vallavalitsuse eelnõuga „Lääne-Saaremaal asuvate valla haridusasutuste ümberkorraldamine“ on plaan meie kool ja lasteaed liita Lümanda kooli ja lasteaiaga. Kihelkonnale jääks Lümanda kooli õpipaigana 1.-3. klass liitklassina, ühe õpetajakohaga. Lasteaed jääb tööle praeguses asukohas, aga Lümanda lasteaia rühmadena. Kihelkonna Kool (st nii kool, kui lasteaed) lõpetab iseseisva asutusena tegevuse ja kaob ajalukku. Ka meie hoolekogu lõpetaks töö, Kihelkonnat esindaks Lümanda hoolekogus ehk paar vanemat. Seega kaoks meil võimalus kohaliku hariduselu üle otsustada. Selline on valla plaan.
Kooli hoolekogu seda eelnõud ei toeta. Ka Kihelkonna osavallakogu on oma koosolekutel väljendanud seisukohta, et ei toeta seda plaani. .
Vallavalitsus on esitanud ka muudatusettepaneku jätta Kihelkonna Kool eelnõust hoopis välja, aga see ettepanek tehti eelmise koalitsiooni ajal ja nüüdne valitsus seda plaani enam ei toeta.
Nii suurte muutuste korral on vallal kohustus kaasata kogukonda. Kogukonda kaasas tegelikult hoopis hoolekogu, kes korraldas 21.veebruaril avaliku koosoleku, kus osales üle 30 inimese. Seal selgitati uueneva kooli sisu ja koosolek oli samuti kooli staatuse muutmise vastu.
Mis muutub laste ja vanemate jaoks, kui liitmise plaan teoks saab? Lasteaia puhul ei muutu alguses peale nime suurt midagi. Kuid vastuseta jäävad küsimused, et kui kaua suures majas ollakse, kus siis lapsed käima hakkavad, kui suur maja suletakse ja mis meie koolimajast üldse saama hakkab? See kõik on teadmata.
Kindel on see, et otsa saab Kihelkonna üle 330-aasta pikkune hariduselu. Kaob ka võimalus arendada edasi Rannalapse kooli ideed – kogukonnast lähtuvat ja piirkonna eripära väärtustavat haridust. Ilmselt lähiaastatel kaob ka kohalik õpipaik. Kaob võimalus anda uus algus meie hariduselule ja rakendada kogukonna initsiatiivi.
Jaanuaris alustasime kogukonna koostööpäevadega – kolmel kohtumisel on iga kord osalenud üle kahekümne inimese. See kinnitab, et meil on olemas tugev tahe ja ka võimekus kooli taaskäivitamiseks. Kaks kohtumist on veel ees. Selle tulemina on plaanis uuendada 2019. aastal loodud arengukava.
Kohe, kui muutuste teema tõstatus, tekkis lasteaia lapsevanematest initsiatiivrühm, kes peab oluliseks Kihelkonna hariduselu säilimist olemasoleval kujul võimalusega sellest jätkusuutlik, just meie piirkonnale omane Rannalapse kool välja arendada.
Sel kevadel on kooli esimesse klassi kirja pandud neli last. Kaks veel peavad aru. Nii palju pole meil esimesse klassi ammu lapsi tulnud. Ka üleminekuklasside kohta on küsitud. Meie vastu on tekkinud huvi. Seega, kodulähedase kooli toetuse saamiseks vajalik 20 last ei paistagi nii kaugel olevat. Kui meid üsna kehvakesena on aastaid hoitud, siis nüüd, kui kool hakkab ärkama, oleks ju tõesti lühinägelik see sulgeda.
Vallale oleme tutvustatud Rannalapse kooli kontseptsiooni, osaletud on koosolekutel. Kuna osavallakogus ja ka kaasamiskoosolekul ei ole valla plaan meid Lümandaga liita toetust leidnud, siis saame öelda, et kogukond toetab Kihelkonna hariduselu jätkumist iseseisvana.
Vastused tulevad juba saabuval neljapäeval. 26.märtsil toimub Saaremaa Vallavolikogu istung.
Seniks aga, hea lapsevanem, mõtle ja pea aru, kas sulle on oluline meie oma lasteaed ja arenev Rannalapse kool, mis õpetaks meie lastele lisaks igapäevaselt koolis õpitavale rannarahvale olulisi oskusi. Või lööme käega ja laseme end naabritega liita.
Olgu siinjuures selgelt öeldud, et meil on väga tegus ja tore naaber, aga me siiski soovime olla võrdse, koostöise ja sõltumatu naabrina Lümanda kooli kõrval.
